…Ütles Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid kutsudes parlamendierakondade liidrid valitsuskriisi ajal endaga kohtuma.
4. novembril toimunud Pension 2050 visioonikonverentsil ütles president aga seda, et kui me räägime pensionist, siis me räägime ennekõike tööst.
Arvan, et konverentsil jäigi kõige enam kõlama mõte sellest, et kõik Vabariigi Valitsuse tulevikuplaanid seoses pensioniga on hirmuäratavad ning harjumatud, kuna lähtume nende hindamisel tänasest olukorrast. Kuid nii nagu ütles ka president ei taha tänased tööturule tulijad enam rakendust selle sõna tähenduses nagu meie ja meie vanemad seda mõistsid. „Nemad otsivad huvitavat elu ja põnevust ja pidevaid muutusi. … Nooremad inimesed õpivad kogu aeg, vahetavad töökohta kogu aeg, ja nad ei pea seda defineerima, et tegemist on elukestva õppega vältimaks struktuurset tööpuudust. Meie ei defineeri seda, et me hingame, nemad ei defineeri ka enda jaoks loomulikke asju.“
Sellest elu ja töötamise viisist lähtudes kaob edaspidi ära vajadus ka pensioni järele selle senises tähenduses. Eesti põhiseaduse kohaselt on kodanikul õigus riigi abile vanaduse korral. Sõna „pension“ põhiseaduses pole. Jah, muidugi on põhiseaduse kommentaarid selle abi avanud pensioni kaudu, kuid minu hinnangul võiks lähtuda selle abi defineerimisel just põhiseaduse sõnastusest.
Sotsiaalkitseminister Margus Tsahkna tõi konverentsi vestlusringis välja, et kui ta pani kaalumiseks ette idee, et pensioniiga võiks tõsta 70 eluaastani, siis olid kõige kurjemad temaga 73aastased inimesed. Ehk siis inimesed, kes on pensionit saanud u 15 aastat. Kui oled tulnud ajast ning tingimustest, kus pensionile mindigi kuuendal elukümnendil on raske leppida, et oleks võinud töötada kauem.
Nagu tõi konverentsil välja Tiina Saar- Veelmaa, siis uued põlvkonnad ei „käi“ tööl. Neid lihtsalt ei huvita see. Nad teevad asju, mis neile meeldivad ja mõnikord tõesti makstaksegi selle eest raha. Sellest elufilosoofiast lähtudes ei saa olla ka hirmu kasvava vanaduspensioniea ees, sest tahe teha ägedaid asju ei saa sõltuda kuidagi east. Ja ei sõltugi.
Tegelikult on ju tore, et me elame palju kauem kui me seni oleme elanud. See annab võimaluse teha rohkem lahedaid asju. Vabariigi Valitusse kabinetiistungil otsustati 3. novembril 2016, et Eestis kaob vanaduspensioniga üldse ära ning Eesti hakkab rakendama paindlikku pensioniiga. Ideaalis ja arvestades põhiseaduses öeldut toetab riik riikliku pensionisüsteemi kaudu neid, kes tõesti ei jaksa või ei suuda enam töötada.
Konverentsist lähemalt saab lugeda ja vaadata ettekandeid Koostöö Kogu kodulehelt.