Aga ainuke võimalus kaua elada on vanaks saada.“ ütles Arvamusfestivali #SELFIE2050 arutelul Eesti Õdede Liidu juhatuse liige Linda Jürisson.
Vanema eaga on seotud palju eelarvamusi ja hirme, mis aga tulenevad paljuski teadmatusest. Ja ega selles osas midagi ka tulevikus ei muutu. LHV majandusekspert Heido Vitsur tõi arutelul välja, et järgmise 25 aastaga muutub neli korda rohkem kui viimase 25 aastaga juhtunud on. Kusjuures need muutused on valdkondades, mida me ei oska ette nähagi.
Järgmise 25 aastaga muutub neli korda rohkem kui viimase 25 aastaga juhtunud on.
Kui nüüd tõesti hakata mõtlema Eesti taasiseseisvumise aja peale, mis 25 aastat tagasi aset leidis ning mõelda selles aja jooksul toimunule ning korrutada see neljaga, siis ootavad meid ees kujutlematud muutused. Ning sellest tulenevalt ei peakski me justkui mõtlema tuleviku või tuleviku eakuse peale.
Ometi olid panelistid mõne tulevikus aset leidva arengu suhtes ühisel meelel. Nii näiteks tundis andmeteadlane ja blogija Taivo Pungas muret, et miks inimesed ei mõtle oma pikaajalise tervise peale. Tema peamine motivatsioon trenni teha ja tervislikult süüa on just seotud sellega, et tagada endale ka tervem vanem iga. Ka Linda Jürisson rõhutas ennekõik seda, et alles oma tervist hoides on võimalik tagada aktiivsem vanem iga, mis omakorda annab võimaluse elada õnnelikult (sest nii kulub ka vähem raha ravimitele). See, mida me täna oma tervise heaks teeme, mõjutab meid 20 ja rohkema aasta pärast.
Vanaks saamist lükkab tinglikult edasi ka pensionile mittejäämine. Heido Vitsuri sõnul kaob üsna kiirelt ettekujutus, et kui saame 63 või 65 aastaseks, siis paneme raamatu kinni ja jalad seinale. Ka leidsid arutlejad, et tulevikus võib üsna reaalne olla personaalne pensioniiga, mis sõltub individuaalsest võimekusest ja tahtmisest. Selle hindamine võib tunduda meile tehniliselt keerukas, kuid arvan, et küll me 25 aasta jooksul selle välja mõtleme.
Üsna kiirelt kaob ettekujutus, et kui saame 63 või 65 aastaseks, siis paneme raamatu kinni ja jalad seinale.
Palju problemaatilisem ühiskonna ja inimeste endi seisukohalt on hoopis see, et mis tööd need nüüd juba palju pikemalt töötavad inimesed teevad? Taivo Pungas lootis, et 2050. aastaks on kätte jõudnud aeg, mil inimesed ei pea tegema asju, mida nad teha ei taha, sh mõtestamata tööd. On võimalik, et tulebki maksta kodanikupalka, kuna mõtestatud tööd kõikidele pakkuda polegi. Suure osa tööd teevad ära robotid ning inimeste peamine väljund on suhtlemine. Inimlikku mõistmist ja lähedust on ka tulevikus vaja ja seda ei suuda ükski robot või vidin meile pakkuda.
Heido Vitsuri hinnangul on pensionisüsteemid olemas veel ka 35 aasta pärast. Ilma hoolekandeta meie maal pole kedagi kunagi jäetud. Ilmselt saab olema tegu mingi kombineeritud süsteemiga, mis tagab inimestele sissetuleku ja äraelamise erinevatest allikatest: see võib olla oma kogutud, see võib olla riiklik pension, see võib olla lisakindlustus või töötamine kuni töövõime lõpuni.
Veel ka 35 aasta pärast on pensionisüsteemid olemas.
Kuigi pajud loodavad pensionipõlves oma laste või noorema generatsiooni peale, kes nende eest hoolitseb. Kui eelmise sajandi viiekümnendateni see nii oligi, siis olukorras kui väga suurel hulgal leibkondadel pole enam lapsi, muutub see ebareaalseks. Lapsed tulevaste põlvede jaoks enam kindlustuspoliisid ei ole. Ka see annab viite sellele, et rahaliselt kindlustatud pensionipõlve saame erinevatele teguritele (lapsed, tervis, teadmised, säästmine, riiklik pension) panustades.
Lapsed tulevaste põlvede jaoks enam kindlustuspoliisid ei ole.
Arutelu lõpuks andsid kõik osalejad ühe soovituse, mida teha täna selleks, et tulevik oleks selline nagu me loodame.
Heido Vitsur: Tuleb tervise eest hoolitseda!
Linda Jürisson: Juba saksa filosoof Schopenhauer ütles, et tervis ei ole küll kõik, kuid ilma terviseta ei ole mitte midagi. Olge terved!
Taivo Pungas: Tehke plaane! Mõelge, milline te tahaksite olla 2, 5 või 25 aasta pärast ning mõelge, kas see, mida te täna teete, viib teid ikka sinna?
#SELFIE 2050 arutelu täies pikkuses on võimalik vaadata siit:
Sildid: pensioniiga, säästmine, tervis, töötamine