Allolevalt jooniselt on näha, et elukestvas õppes osaleb u 13% tööealistest, kuid vanusegrupiti on märgata suuri erinevusi. Juba varajases keskeas inimesed osalevad õppes oluliselt vähem kui keskmiselt. Miks see nii?
Vastata on ühest küljest lihtne ja teisest küljest mitte. Vaadates juurde sarnaseid andmeid OECD statistikat on selge, et Eesti näitajad on üsna sarnased OECD keskmisele. Ka joonistuvad Eestis üsna selgelt välja kõik need tendentsid, mis mujalgi: madalama haridustasemega inimesed osalevad tööandja mahitusel koolitustel oluliselt vähem kui kõrgema haridusega. Samad seosed on ka muudes valdkondades: need, kes töötavad rohkem arvutiga õpivad rohkem, need kes õpivad töö käigus kolleegidelt, osalevad ka organiseeritud koolitustel rohkem jne. Ka mujal OECD riikides osaletakse nooremates vanusegruppides koolitustel rohkem kui vanemate gruppides.
Need andmed käivad tööandja poolt pakutud koolituste kohta, aga tõsi on ka see, et tasemehariduses (ülikoolis, kutsekoolis) käib väga väike osa vanemaealistest. Ometi on just nemad need, kellel on õpingutest kõige pikem aeg möödas ning teadmised vajaksid uuendamist.

Elukestvas õppes osalemise määr (protsentides) vanuserühmade kaupa 2015. aastal. Allikas: Statistikaamet
Mõnes mõttes on tegu n-ö surnud ringiga, kus tööandjad ei näe vanemaealistes potentsiaali ning ei paku neile koolitusi. Kuna nad pole koolitustel käinud, siis ei ole neil ka erilist potentsiaali üha muutuvates oludes hakkama saada.
Hiljuti toimus Pension 2050 raames fookusarutelu vanemaealiste hõive tõstmise teemadel. Seal arutleti ka selle üle, kas vanemaealiste hõive aspektist ühe kindla kronoloogilise vanusega määratud pensioniiga (praegu 63 eluaastat) on hea või mitte. Leiti, et kindel pensioniiga kujundab paljuski nii tööandjate, inimeste endi kui ka kogu ühiskonna suhtumist vanemaealistesse. Kui kindlat pensioniiga ei oleks määratud, võiks see anda mitmeid eeliseid. Muidugi ei tähenda kindla pensionilemineku ea puudumine, et pensionile võib minna ükskõik mis ajal pähe tuleb. Pigem annab see paindlikkuse. Riigi kohustus on luua tingimused, et inimesed valiksid pensionile mineku asemel töötamise.
Miks on aga kindla pensioniea puudumine hea? Kui kindlat pensioniiga pole, siis ei saa inimesi ka kui pensionieelikuid kohelda. Kindlasti on üks olulisi momente, miks vanem töötajaskond jääb suurema tõenäosusega kõrvale elukestvast õppest just seotud sellega, et nende töökarjääri lõpuks loetakse vanaduspensioniea saabumine ning sellest edasi ei mõelda.
Tööelu on justkui maratonijooks, kus pensioniiga sümboliseerib finišit. Tööandja näeb aga oma kohustuste lõppu raja viimases teeninduspunktis. Hea on kui saad energiageeli või banaani, tihti peab veega leppima.
Nii näevad ka paljud töötajad ise, et peavad kuidagi pensionini välja vedama. Aga, kas elu peab ikka olema veri ninast välja jooks, kus viimastel kilomeetritel tekib surnud punkt, geel ei imendu ning paljud jäävadki tee äärde? Ainuke mõte on lõpetada.
Sildid: elukestev ope, töötamine