SEB panga käesoleva aasta märtsis valminud pensionivalmiduse uuringu kohaselt saab 60% tulevastest pensionäridest küll aru, et nende pension ei kujune praegustest pensionäridest suuremaks, kuid oma olukorra parandamiseks samme ei astu. Küll näevad inimesed, et pensionieas töötamine annab neile täiendavat sissetulekut. Eestis on küll kõrge vanemaealiste hõive, kuid paraku suur hulk inimesi lahkub tööturult enne ametlikku vanaduspensioniiga.
Rahandusministeeriumi tellimisel 2015. aastal valminud „Finantsalase kirjaoskuse uuring Eesti elanike seas“ kohaselt on suhteliselt vähe neid, kes leiavad, et nende pensionipõlv on majanduslikult kindlustatud. Samas igal kümnendal vastajal ei ole oma pensionipõlveks üldse mingeid plaane ning nende osakaal on suurem 18–29-aastaste, madalama haridusega ja mittetöötavate vastajate seas. Eesti elanikud näevad kõige enam oma pensionipõlve rahaallikana riiklikku pensioni (80%) ja kohustuslikku kogumispensionit (52%). Kolmandik vastajatest (33%) kavatseb pensionipõlves jätkata töötamist. Huvitav on see, et 50–59-aastased vastajad tõid nooremate ja vanemate vastajatega võrreldes enam välja pensioniealisena töötamist ja tuge lastelt või elukaaslaselt. Samas kui 60–80-aastaste vanusegrupis oli nende osakaal kõige väiksem, kes pensionipõlves ootasid tuge elukaaslaselt või kavatsesid pensioniealisena töötada. Seega kuigi enne pensionile jäämist on inimestel ootus pensionipõlves töötamist jätkata ja toetuda lähedastele, siis tegelikkuses see ootus ei pruugi täituda
Seega kuigi loodetakse ka laste, kinnisvara, ettevõtlustulu, säästude ja tööandjapensioni peale, siis vanemas eas isikutel juba need ootused kaovad. Tegelikkus ongi karm. Lapsi on vähe ja nad peavad vananeva rahvastiku tingimustes nagunii andma suurema panuse ühiskonna kuludeks. Ka on SHARE uuringu „Pilk hallile alale “ kohaselt valdava osa vanemaealiste ainuke finantsvara pangakonto ja seal olev raha (mediaan 650 eurot) ning kinnisvarana korter, milles nad ise elavad. Viimase hind ja võimalus seda pensioniks realiseerida sõltuvad suuresti majanduse olukorrast ja muidugi asukohast. III sambasse on investeerinud Eestis ca 5% inimesi, eespool nimetatud SHARE uuringu kohaselt on sama suur osakaal ka vanemaealiste seas.
Käesolevas blogipostituses tahan keskenduda säästmisele. Eespool mainitud SEB panga uuringus on kirjas, et elanikud vanuses 30-39 eluaastat lootsid, et riiklik pension (I ja II sammas kokku) tagavad neile 47% pensionieelsest sissetulekust. Tegelikkus on selline, et kui muudatusi riiklikus süsteemi ei tule, siis jääb see protsent alla 40. Sissetulek aga mida sama vanusegrupp sooviks pensionile jäädes saada, jääb 89% juurde pensionieelsest sissetulekust. Arvutasin välja, et palju peaks täna 30aastane keskmist palka saav inimene kuus säästma, et see oodatud 89% pärast 65 eluaastat kasutada oleks. Kuna naiste ja meeste keskmine palk ja oodatav eluiga on erinevad, siis tegin arvutused ka eraldi.
Keskmist palka saav mees peaks igakuiselt säästma 121 eurot ja naine 150 eurot. (ei arvestanud siin lihtsuse huvides ei inflatsiooni ega võimalikku tootlust) Kui paljud täna üldse säästavad ja veel sellises mahus? Ärme unusta, et ca 65% inimesi teenib vähem kui keskmine palk.
Need summad on sellised, millest tegelikult keegi midagi kuulda ei taha, veel vähem sellises mahus säästa. Praxis viis mõned aastad tagasi läbi uuringu säästukäitumise mõjutamise võimalustest. Ka tollest uuringust tuli välja, et inimesed teavad, kuidas peaks käituma ja et säästmine on tarvilik, kuid tegelikus elus niimoodi ei käitu.
Ühe põhilise järeldusena nimetatud uuringust tuli välja, et säästa on raske, kuna säästmise arvelt tänane tarbimine ja heaolu väheneb. Siia ongi koer maetud! Inimestel on väga raske tajuda seda head tunnet, mis tekib mõnekümne aasta pärast ja võrrelda seda praeguse hea tundega.
Sellest tulenevalt leiavadki paljud õigustusi mitte säästa: inflatsioon sööb raha ära või Putin tuleb ja raha kaotab sel moel oma väärtuse. Tegelikkuses on säästmine õpitav ning kinnistatav ning selleks on võimalik kasutada mitmeid erinevaid võimalusi. Ka Praxise uuringust tuli välja, et inimestele mõjuvad erinevad meetodid, näiteks osale inimestest mõjub see, kui säästmine teha mänguliseks ning anda seeläbi võimalus saada säästule hea tunne ka täna. Teiste jaoks on aga parim säästmisviis, kui talt raha lihtsalt ära võtta. Tema tunnetabki seda kui juba läinud raha, mis tegelikult siiski edaspidiseks kasutamiseks arvel on. Sellistele inimestele sobib pensioniks säästmise mõttes. Ühte osa inimesi aitab säästma see, kui sissetuleku kasvades, suunatakse see säästulahendusse. See ei tähendaks muutusi tarbimisharjumustes, vaid pigem ei kasutata ära kogu tarbimispotentsiaali.
Sildid: III sammas, kogumispension, säästmine