Leonore Riitsalu, MTÜ Rahatarkus kaasasutaja, rahatarkuse lektor Tartu ülikoolis, tarbijakäitumise lektor ja doktorant EBS-is.
Finantskirjaoskus ehk rahatarkus tähendab rahaasjus arukate valikute tegemist nii lühi- kui ka pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks ja seeläbi enda ning oma pere rahalise heaolu kindlustamist kõigis eluetappides. OECD (Maailma Majanduskoostöö- ja Arengu Organisatsioon) tegi 2015. aastal 24 riigis finantskirjaoskuse uuringu. Selles mõõdeti teadmisi, hoiakuid ja käitumist rahaasjade korraldamisel. Eesti elanikud on 24 riigi võrdluses teadmistelt teisel, aga käitumiselt 20. kohal. Seega teame küll, kuidas oleks mõistlik toimida, aga tegelikkuses nii ei tee.
Kõrge finantskirjaoskuse tasemega inimene valmistuks aegsasti oma pensionipõlveks, muuhulgas valiks ta hoolikalt enda vajadustele ja võimalustele kõige paremini sobiva kohustusliku kogumispensionifondi. Võib küll viriseda, et ükski pole piisavalt hea ja tulus, aga täiuslikku pensionisüsteemi pole minule teadaolevalt veel üheski arenenud riigis loodud. Rahvastiku vananemise ja maksumaksjate nappuse tõttu pole enam võimalik riigi toele lootma jääda, nii peame ise ette võtma tänamatu prognoosimise töö ja püüdma leida viise oma rahalise heaolu kindlustamiseks pärast pensionile jäämist.
Statistika on liiga ilus, et tõsi olla
Rahandusministeerium avalikustab Pensionikeskuse lehel II ja III samba pensionifondide statistikat. 2015. aasta aruandest on näha, et kõigest 5% II sambaga liitujatest jätab valiku tegemata ning neistki enamik vahetab loosiga saadud fondi aasta jooksul mõne teise vastu. Sellest võiks järeldada, et Eesti elanikud teevad pensionifondide vahel teadlikke valikuid.
Käitumisökonoomika ja psühholoogia uurimused on aga tõestanud, et inimesed pole nii ratsionaalsed ja kipuvad pikaajalises perspektiivis vähem arukalt käituma. Seepärast palusin rahandusministeeriumil lisada 2015. aastal Eestis Saar Polli läbi viidud uuringusse küsimuse „Palun öelge, mille alusel Te valisite selle II samba pensionifondi, kuhu praegu raha kogute“. Tulemused näitasid, et riikliku statistika andmed on tõepoolest liiga ilusad, et tõsi olla. Enda sõnul on vaid 9% vastanuist ja II sambaga liitunuist enne otsuse tegemist võrrelnud mitme pensionifondi tingimusi. Enamik on vastu võtnud kodupanga või mõne teise pensionifondi valitseja pakkumise, samuti on valiku aluseks olnud sõprade ja lähedaste soovitused.
Targad ei vali paremaid fonde
Traditsiooniliselt on eeldatud, et aruka rahaasjade korraldamise peamiseks eelduseks on teadmised, kõrge haridustase ja hea sissetulek. Analüüsides värske uuringu andmeid ei leia see väide kinnitust. Inimesed jäävad inimesteks, sõltumata haridustasemest ja sotsiaalsest staatusest. Arvutasin OECD metoodika põhjal välja teadmiste skoori, see koosneb õigetest vastustest kaheksale küsimusele, näiteks liit- ja lihtintressi olemusest, riskide hajutamisest ja inflatsioonist. Teadmiste skoori ja pensionifondi tingimuste võrdlemise vahel ei ole olulist seost, samuti ei selgita seitse teadmiste küsimust kaheksast, miks fond teadlikult valitud sai. Ainus küsimus, mille puhul on õigesti vastamise ja fondi valimise vahel statistiliselt oluline seos, on riskide hajutamise olulisus investeerimisel. See on aga muna ja kana küsimus – kas tänu riskide hajutamise vajalikkuse mõistmisele valiti ise sobilik pensionifond või õpiti selle olulisust fondi valimise käigus?
Sotsiaalmajanduslik taust ei selgita, miks need 9% on vaevaks võtnud endale II samba fond ise valida. Ei sissetulek, haridustase ega elamise piirkond ole valimisega oluliselt seotud. Küll aga on nõrk seos rahvuse ja fondi valimise vahel. Rohkem on teadliku valiku teinuid eesti keelt kõnelevate elanike hulgas, kuid kuna vene keelt kõnelevaid ja II samba fondi teadlikult valinud inimesi oli valimisse sattunud kuus, siis ei ole neid järelduste tegemiseks piisavalt.
Ise fondi valinud on oma tulevikus kindlamad
Eesti elanikud pole sugugi riskialtid. Vaid viiendik ütleb, et on oma raha säästes või investeerides valmis riske võtma. Vaatasin, kuidas selle küsimuse vastus on seotud kohustusliku pensionifondi valimisega. Üllataval kombel pole nende kahe asja vahel olulist seost. Küll aga on statistiliselt oluline seos fondi valimise ja kindluse vahel, et pensionipõlve kindlustamiseks on piisavalt samme astutud. Need, kes on võrdlemise asemel kellegi teise pakutud fondi vastu võtnud, on vähem kindlad, et on ise piisavalt pensioniks valmistumisega tegelenud. Seega on inimestel üsna adekvaatne arusaam oma käitumisest rahaasjus, paraku ei võeta selle muutmiseks aga midagi ette. Siin ei saa süüdistada eestlasi kui eriliselt laisku rahaasjade korraldajaid või ennast välja vabandada hirmuga Putini, inflatsiooni või riigikorra muutumise ees.
Käitumisökonoomika uurijad on selgitanud, et inimestel on raskusi pikaajalises plaanis arukate otsuste tegemisega. Kerge on mõista käegakatsutavat tulu, mida saame oma rahast täna, hoopis raskem on aga hinnata, mida täna kõrvale pandud 100 euro eest 20 aasta pärast saab. Otsused, mis ei anna kiiret tagasisidet, on mugavam tegemata jätta. Või siis lubada endale, et tegelen sellega järgmisel kuul, siis kui palk tõuseb, kui pensionisüsteemis midagi muutub või rikkaks saan. Selle üldinimliku tegevuse nimeks on prokrastineerimine.
Samuti on leitud, et me ei pruugi ennast vanana ette suuta kujutada. Kui ma ei näe seda paarikümne aasta pärast minu nime kandvat inimest iseendana, siis ei ole mul motivatsiooni tema heaolu nimel täna millestki loobuda. Prokrastineerimine võib olla seotud ka liigse optimismi ja enesekindlusega – küll ma kuidagi ikka hakkama saan! Nii plaanib suur osa vastanuist pensionipõlves tugineda abikaasa ja laste toele, jätkata tööl käimist või saada tulu oma ettevõttest. Kui aga mõelda, et naised kipuvad meestest märksa kauem elama, lastel on vaja lisaks oma laste ja vanemate toetamisele ka enda pensionipõlveks valmistuda, elu lõpuni lubab tervis meist vaid vähestel tööl käia ja mitte kõik ettevõtted pole kasumlikud, siis ei näi need valikud kindlalt kaalutletud otsused olema. Pigem võib tegemist olla iseenda rahustamise või küsitlejale parema mulje jätmise sooviga.
Mida siis teha, et arukaid valikuid teha?
Esmalt tasuks endale tunnistada, et pensionifondide võrdlemine ja valimine pole just meeldiv meelelahutus, ent selle tegemata jätmine võib tulevikus veelgi ebameeldivamaid tagajärgi anda. Ma ei taha väita, et ainuõige on pensionifondidesse raha koguda, küll aga tasub aega võtta ja läbi mõelda, millised investeerimisviisid minu ootustele, võimalustele ja tõekspidamistele sobivad. Olgu selleks mets, kinnisvara, haridus, hea tervis, lapsed, ettevõtlus või väärtpaberid – peaasi, et mõtlemisest ja valikute tegemata jätmise õigustamisest teadlike valikuteni jõuaksime. On inimlik mitte tahta selliste raskete ja kindlate garantiideta valikuid teha, nagu Cass Sunstein oma 2014. aastal ilmnud artiklis „Choosing not to choose“ kokku võtab:
Inimesed, kes valiku tegemata jätavad, võivad seda teadlikult teha. Nad võivad karta eksida. Nad võivad olla teadlikud oma vähesest informeeritusest ja käitumist ratsionaalsusest kõrvale kallutavaist tegureist. Nad võivad pidada valiku tegemist liiga keeruliseks, raskeks ja tüütuks – nii empiiriliselt, moraalselt kui muul moel. Nad ei pruugi nautida valiku tegemist. Neil võib puudu olla ajast ja „lainepikkusest“ (bandwidth) ning seepärast otsustada kasutada oma kognitiivseid võimeid teiste asjade jaoks. Neil ei pruugi olla mingeid eelistusi ega soovi neid kujundada. Nad ei pruugi tahta võtta vastutust kehvate tulemuste eest. Nad võivad karta oma valikuid hiljem kahetseda ja püüda vältida seepärast valikute tegemist, mida võib tulevikus kahetseda (vabatõlge).
Eestis on 2013. aastal vastu võetud riiklik finantskirjaoskuse edendamise programm. Selle eesmärgiks on parandada finantskirjaoskuse taset, see tähendab mitte üksnes aidata rohkem erapooletut infot jagada, vaid suunata ka käitumist inimestele endile kasulikumas suunas. Seni on edusamme tehtud pigem teadmiste parandamisel (Saar Poll 2015). Finantshariduse programmid peaksid senisest rohkem tähelepanu pöörama käitumist mõjutavatele psühholoogiliste teguritele ja kujundama oma sisu neile vastavalt.
Sildid: finantskirjaoskus, II sammas, III sammas, säästmine