Teisipäeval, 24. jaanuaril oli eetris saade Foorum, mille teemaks oli pensionireform. Nimelt oli Vabariigi Valitsus loetud päevad enne seda otsustanud, et lisaks eelmise valitsuse otsusele muuta pensionisüsteem paindlikumaks ja siduda pärast 2026. aastat pensioniea tõus oodatav eluea tõusuga, hakkab I samba pensioni suurus alates 2037. aastast sõltuma ainult töötatud ajast, mitte enam staažist ja sissetulekust koosmõjus. Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva ütles kommentaariks: „Meie ülesanne on anda inimestele kindlustunne olla vanaduspõlves vaesuse eest kaitstud. See tähendab, et pensionisüsteem peab tagama piisava sissetuleku, kuhu ei kandu üle palkade suur erinevus.”
Kuigi pensionireform on palju ulatuslikum kui nn pensionivalemi muutus, mis peaks ära hoidma edaspidise suure erinevuse pensionites, keskenduti ka „Foorumi“ saates ennekõike just sellele valemile.
Kuigi see, kas pensionid peaks olema pigem võrdsed või on neis ruumi ka palga suurusest tulenevatele erinevustele, on paljuski maailmavaateline küsimus, kuigi ruumi on ka teisteks argumentideks. Näiteks juhtis saates eksperdina kaasatud Lauri Leppik tähelepanu, et Eesti kulutab pensionitele 7% SKP-st. Sama suur osakaal sisemajanduse koguproduktist kulub pensionitele ka riikides nagu Holland, Suurbritannia ja Iirimaa. Soomes, Saksamaal, Rootsis aga on see protsent oluliselt suurem. Mis eristab neid riike? Nendes riikides, kus kulub pensionile SKPst väiksem osakaal, on samuti kolme samba pensionisüsteem, riiklik pension ei sõltu varasemast palgast, aga lisaks on siis teised sambad, mis palgast ja sissemaksetest sõltuvad. Soomes ja Saksamaal aga on kulud suuremad ning nagu ütles Leppik: Selle sees on võimalik tagada nii elamisväärne riiklik rahvapension kui ka palgast sõltuv tööpension.
Ükski pensionisüsteem ei ole täiuslik ning valides süsteemi, valime samal ajal ka probleemid, mis sellest tekivad. Eesti on võtnud sihiks viia pensionikulud ja –tulud tasakaalu. See tähendab aga seda, et riiklik pension ei saa olema kunagi kuigi suur. Uuringud on näidanud, et pensioniea tõstmine on kõige efektiivsem viis viia kulud ja tulud tasakaalu. Ja see on riigil ka kavas.
Foorumi arutelu keskendus liialt ehk maailmavaatelise arutelule sissetuleku suuruse ja pensioni suuruse seoste peale ning kahetsusväärselt vähe teistele planeeritavatele muudatustele. Siiani ei ole tegelikult selge, kuidas tagada vanemaealiste kõrgem hõive, kui juba praegu (mil pensioniiga on madalam) lahkuvad paljud tööturult enne pensioniiga ning milline võiks olla see paindlikkus, mis kasvava pensionieaga kaasneb? Need on tegelikult küsimused, millele inimesed poliitikutelt vastuseid ootavad.
Loodan siiski, et selle aasta jooksul saavad need teemad avatud ja läbi arutatud. See nõuab aga nii ministeeriumitelt kui ka Pension 2050 programmilt väga teadlikku arutelu juhtimist. Kes aga valitsuse plaanide kohta rohkem teada tahab saada võib saate veelkord läbi vaadata siit!
Sildid: I sammas, pensioniiga, tervis, töötamine